Möödunud veebruari jäävihma vigastused: seljanihestusest kõikvõimalike luude murdmiseni

10. detsember 2021
Kui nüüdse jäävihma eest on riiklik ilmateenistus andnud ette hoiatuse ja erinevad asutused teavad sellega arvestada, siis viimati veebruaris olnud ekstreemne libedus tuli märksa ootamatult. Murti nii sabakonte, kui ka palju teisi luid.
Möödunud veebruari jäävihma vigastused: seljanihestusest kõikvõimalike luude murdmiseni

Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse statistika põhjal on tavapärasel ajal suurem osa registreeritud õnnetusjuhtumitest seotud mingil moel sportimisega ja tihti ka täiesti süütute juhtumitega kodus olles. Talvekuudel on selgelt oluliseks ohuks libedus ja talisport. Statistika järgi moodustavad talvekuude õnnetusjuhtumitest kuni 30% just libedusega seonduvad õnnetused. Ja selgelt toimub järsk hüpe siis, kui on tekkinud ootamatu jäide sula ja siis külm ilm kohe järele. Viimati toimus selline hüpe möödunud veebruari jäävihma ajal.

Hüvitissumma osas üheks suuremaks osutus kukkumine Tallinnas, kui seal liikunud naisterahvas libises jäävihma järgsel libedalt tänaval ja vigastas raskelt põlve. Hüvitissumma üle 1600 euro. Hüvitise saajate seas oli ka inimesi, kes said põrutusi , murdsid õlavarreluu, käe või küünarliigeseid.

Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse osakonna juhataja Evelin Loitmaa selgitas, et libedaga kukuvad nii lapsed kui ka täiskasvanud, kuid vanematel isikutel kaasneb kukkumisega tihti raskem vigastus. Tihti võivad suuremad kukkumised lõppeda operatsiooni ja ka pika haiguslehega. Taastumine võib võtta aega ning mõni vigastus ei taastugi täies ulatuses.  „Näiteks oli meil möödunud aastal juhtum, kui Salva klient libises ja kukkus koduões. Iseenesest oli kerge kukkumine, aga tagajärjeks õlapiirkonna luude murd. Hüvitissumma ulatus ligi 2000 euroni. Aasta alguses kukkus mees jääl kõndides ja vigastas sellega sabakonti niivõrd, et pidi jääma haiguslehele kolmeks nädalaks. Hüvitissumma ulatus samuti ligi 1800 euroni,“ märkis Loitmaa.

Libeduse kõrval tõstab õnnetuste hulka muidugi ta tavaline lumine talveilm, kui inimesed lähevad suusa- ja kelgumägedele. „Näeme ka piisavalt juhtumeid, kus isikud on viga saanud kelgumägedel teistele otsa sõites. Pealtnäha üsna põgus kokkupõrge kelguga võib lõppeda käeluumurru või peapõrutusega. Oleme näinud ka õnnetust, kus laps kukkus kelgutades näoga vastu kivi,“ selgitas Loitmaa. „Samas ei ole kelgumäe õnnetused alati lastega seotud – meenub õnnetu lugu mõned aastad tagasi, kui isa väänas lapsega kelgutades oma jalga nii, et pidi peale seda üle paari kuu haiguslehel olema.“

Õnnetusjuhtumikindlustuse eesmärk on pakkuda perele rahalist tuge kehavigastuse järgselt, hüvitades näiteks tasulise ravikulu, haiguslehega kaasneva sissetuleku vähenemise, valuraha ning raskemate vigastuste korral püsiva kehavigastuse või lausa surmajuhtumihüvitise. Õnnetusjuhtumikindlustus ei hoia vigastuse tekkimist ära, kuid on perele abiks vigastuse järgselt tekkinud väljaminekute suurenemisel ning sissetulekute vähenemise korral.

Loe täpsemalt Salva õnnetusjuhtumikindlustuse kohta siit.