Kas teadsid: auto ja jalgratta kokkupõrkel hüvitab kahju alati auto kindlustus

03. juuni 2021
Täna tähistatakse rahvusvahelist jalgrattapäeva, mil kõiki kutsutakse oma igapäevast teekonda ette võtma jalgrattaga. Salva Kindlustus toob välja mõned olulised punktid, mida tuleks rattaga turvalise teekonna läbimisel jälgida.
Jalgratta kokkupõrkel hüvitab kahju alati auto kindlustus

„Salva registreerib jalgrattaga seotud kahjusid nelja kindlustustoote alt: jalgrattakindlustus katab rattale tekkinud vigastusi ja vargusi, õnnetusjuhtumikindlustus tegeleb ratturi kehavigastustega, reisikindlustuse alla lähevad jalgrattaga seotud õnnetused reisi ajal ning liikluskindlustus katab ratta ja sõiduki kokkupõrkel toimunud õnnetused,“ selgitas Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt.

Liikluskindlustuses on aga üks oluline punkt, mida paljud ilmselt ei tea. See seostub ka tihedalt olukorraga, et kõige sagedasemad jalgratastega õnnetused on seotud sõiduautodele või sõiduautode ratturile otsa sõitmisega. Nimelt hüvitab liiklussituatsioonis auto ja ratturi kokkupõrke korral kahjud alati autoomaniku kindlustusselts. Seda isegi siis, kui õnnetuses on süüdi rattur.

„Põhjuseks on see, et auto on suurema ohu allikas ning seaduse järgi hüvitab kulud alati suurema ohu allika kindlustus,“ märkis Kivirüüt. „Lihtsalt öeldes tähendab see seda, et autojuhid peavad alati olema jalgratturite puhul hoolsad ja kui ka autol on eesõigus, siis ei maksa jäärapäiselt seda taga ajada, sest õnnetuse korral saab alati viga jalgrattur, mitte turvaliselt metallkastis istuv autojuht.“

Salvas registreeritud jalgratta õnnetuste kirjeldustest näeb mitmeid juhtumeid, kus peateele suunduv kõrvaltee ületab vahetult enne ristumist ka kergliiklusteed. Seal on eesõigus sõidukil, kuid alati ei suuda ka jalgratturid piisavalt vara seisma jääda, et õnnetust vältida.  

Kivirüüt lisas, et tihti näeb kindlustus ka põhjendusi, kus autojuht ei pannud lihtsalt ratturit tähele. „Siin on heaks näiteks meie oma kahjukäsitlejaga juhtunud jalgrattaõnnetus paar aastat tagasi. Sõites ühel hommikul tööle mööda Pärnu maantee jalgrattateed, rammis teda ühtäkki auto ja paiskas ratturi pikali. Kiirus ei olnud suur, kuid tagajärjeks oli kodarluu murd, katkine kiiver ja jalgratas. Salva töötajale otsa sõitnud autojuht kirjeldas, et ta ei märganud sõidutee ääres olevat rattateed ja seetõttu ei osanud ka liikuvat ratturit oodata,“ lausus Kivirüüt.

Antud juhtumi puhul sai vigastatud jalgrattur hüvitist enda sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustuse alt ning lisaks kattis kulud ka sõiduki liikluskindlustus (ratas, kiiver, riided, ajutine töövõime vähenemise hüvitis, ravikulud).

Meelespea ohutuks jalgrattaga liiklemiseks:

  • - Jalgratas peaks olema sõitja jaoks sobiva suurusega, mugav ning varustatud kõigi vajalike elementidega – töökorras pidurid, signaalkell, kodarahelkur, ees valge ja taga punane helkur ning pimedal ajal ees valge ja taga punane tuli.
  • - Rattakiiver on Eestis kohustuslik kuni 16 aastastele, aga soovitatav on nii linnaliikluses kui maanteel nii jalg –kui tõukerattaga sõites kanda kiivrit igas vanuses ratturitel.
  • - Nooremad kui 10-aastased jalgratturid võivad sõita ainult kõnniteel, jalgteel,  jalgratta- ja jalgteedel ja õuealal.
  • - 10- kuni 15-aastastel ratturitel on sõiduteel sõitmiseks vajalik ka jalgratta juhiluba.
  • - Reguleerimata ülekäigurajal peab arvestama, et jalgrattalt maha tulemata pole jalgratturil ülekäigurajale lähenevate juhtide suhtes eesõigust (jalgratturile peab andma teed vaid pööret lõpetava sõiduki juht). Kõige ohutum sõidutee ületamise viis on alati ratast kõrval lükates.
  • - Kergliiklusteel liigeldes peab rattur arvestama jalakäijatega, möödudes neist vasakult poolt, sõites jalakäija kiirusega ning varakult oma lähenemisest rattakellaga märku andes.
  • - Jalgrattakindlustus hüvitab jalgratta kahjustused või vargused.
    Õnnetusjuhtumikindlustus katab jalgratturi tervisekahjud ja vigastused.

Loe täpsemalt ja vormista jalgrattakindlustus siit.