Üldine tsiviilvastutus

Üldine tsiviilvastutus on peamiselt ettevõtetele suunatud vastutuskindlustuse liik, mis katab majandustegevusega otseselt seotud üldist, seadusest tulenevat vastutust nii kolmandate isikute kui ka oma klientide ees, juhul kui nendele tekitatakse isiku- või varakahju.

Mis on üldine tsiviilvastutus?

Üldine tsiviilvastutus on seadusest tulenev vastutus, mis võib ettevõttel tekkida seoses üldise majandustegevuse vahetu teostamisega:

kolmandatele isikutele - näiteks tegevuskohaks kasutatavalt hoonelt kukkunud lumi, torustiku purunemisega tekitatud kahju allkorrusel asuvale büroole, väljaspool ehitusobjekti  ehitustegevusega kahjustunud isiku vara jne;

oma klientidele – kontoris libastuv klient, remonttöö käigus lõhutud kliendi vara, purunenud veetorust kahjustada saanud rentniku kontoritehnika, ehitusobjektil tellijale ootamatult tekitatud kahju jne.

Täpsemalt loe kindlustustingimusi siit. Lepingut saab sõlmida ja lisainfot küsida müügipunktides üle Eesti

KKK

Mis hetkest algab ning millisel hetkel lõpeb üldise tsiviilvastutusega antav kindlustuskate?

Kindlustuskatted algavad kindlustuspoliisil märgitud kuupäeval ning lõppevad sellel kuupäeval, mis on märgitud kindlustuslepingu lõpukuupäevaks. Erinevalt teistest kindlustustoodetest, tuleb üldise tsiviilvastutuse puhul pöörata tähelepanu asjaolule, et kindlustuskate algab küll kindlustuspoliisis märgitud kuupäeval, kuid üldine tsiviilvastutus lõpeb peale toote, tegevuse või teenuse üleandmist kliendile, selle tellijale või nendega võrdsustatud isikutele. Kahjud, mis ilmnevad ning sealhulgas ka tekivad peale toote, teenuse või tegevuse üleandmist on kindlustatavad üksnes toote vastutuskindlustusega.  

Kas üldine tsiviilvastutus maandab kõiki tegevusala riske?

Üldine tsiviilvastutus ei kata vastutust seoses kliendile, tellijale või tarbijale üleantud teenuse või toote eest. Samuti ei kata üldine tsiviilvastutus vastutust või kate võib olla ebapiisav vastutuse suhtes, mis väljub üldise tsiviilvastutuse raamidest. Näiteks ei ole kaetud:

  • kahjud, mis tekivad väljaspool vahetut tegevust;
  • riskid, mis on spetsiifilised, vajavad vastavasisulist eriväljaõpet ning on omased üksnes väga kitsale valdkonnale (nt ehitusmees teeb vale koostisega segu, autoremonditöökojas seadistatakse turvavarustus valesti, parandustöökoda rikub parandatava eseme elektroonika, matkakorraldaja juhib turistid otsesesse ohtu);
  • riskid, mis on mõeldud katmiseks erialase vastutuskindlustusega - nt laopidamine, sadama opereerimine, advokaadibüroo pidamine, ürituste korraldamine, meditsiiniteenuste pakkumine, transport, ekspedeerimine, projekteerimine, raamatupidamisteenuse osutamine jne.